Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz sõitis reedel, 26. mail Tallinnasse, et kohtuda Balti riigi valitsusjuhtidega. Osalemine B3 kohtumisel on tema esimene visiit Eestisse kantslerina, ütles Scholz pressikonverentsil koos Eesti ja Leedu peaministri Kaja Kallase ning Läti peaministri Krišjānis Kariņšiga.

Kuva pilti suurena

Sulge

NATO näitab kohalolekut

Eesti, Läti ja Leedu teevad Euroopa Liidus ja NATOs väga tihedat ja usalduslikku koostööd Saksamaaga. "Me oleme sõjalised liitlased, partnerid Euroopas ja head sõbrad. Ja sõbrad seisavad teineteise kõrval, kui on vaja," ütles kantsler Scholz.

Scholz lisas, et julgeolekuolukord Balti riikides, NATO idaservas, on endiselt keeruline. "Seepärast otsustasid Saksamaa ja teised liitlased eelmisel aastal paigutada lisaüksusi, et parandada julgeolekuolukorda."

"Kaitseme iga ruutsentimeetrit"

NATO on kaitseliit, mis ei ole suunatud kellegi vastu, selgitas kantsler. NATO ülesanne on tema sõnul see, et liikmed lubavad sõjalise sissetungi korral vastastikust abi. "Lubage mul siinkohal selgelt öelda: me oleme valmis kaitsma NATO territooriumi iga ruutsentimeetrit rünnaku eest."

Ta lisas, et Bundeswehr on järjekindlalt orienteeritud Kesk- ja Kirde-Euroopa kaitsele, sest "tugevdades meie liitlaste kaitset, suurendame me kogu alliansi ja seega ka Euroopa julgeolekut. Sellest me räägimegi," ütles Scholz.

Saksamaa annab oma panuse

Kantsler tõi välja mõned aspektid Saksamaa pühendumisest Balti riikide julgeolekusse:

Eestis on Saksa õhujõudude Eurofighterid juba aastaid osalenud õhuruumi valvamises.
Leedus toetab 700 Saksa sõdurit oma Leedu kaaslasi. Seal on Bundeswehr võtnud NATO raames üle juhtimisvastutuse. Lisaks on kaitseks lähetatud üks Saksa lahingubrigaad. Osa sellest brigaadist tuleb lähinädalatel taas Leetu õppusele.
Saksa merevägi on suurendanud oma kohalolekut laevadega Läänemeres.
Ja peaaegu 17 000 Bundeswehri sõdurit on valmis NATO reageerimisjõudude raames liitlastele hädaolukorras kiiret abi andma.
"Kõik see näitab: NATO ja Euroopa Liit on reageerinud kiiresti, otsustavalt ja hästi koordineeritud viisil Venemaa sissetungile Ukrainasse ja Moskva jätkuvale agressioonile," ütles kantsler Scholz.

Solidaarsus Ukrainaga on katkematu

Venemaa president on teinud valearvestuse, leidis Scholz: "Ta tahtis Euroopat lõhestada - ja ometi on ta meie ühtsust suurendanud. Ta tahtis nõrgestada NATOt - ja saavutas vastupidise."

Scholz kiitis Ukraina julgust, kes on juba üle 15 kuu vapralt kaitsnud end Venemaa agressiooni vastu. Selleks, et Ukraina suudaks selles võitluses vastu pidada, toetatakse  riiki jätkuvalt parimal võimalikul viisil - humanitaarselt, poliitiliselt, rahaliselt ja ka relvadega. "See solidaarsus on katkematu," ütles kantsler.

Tugevdame survet Venemaale

Scholz teatas, et sanktsioonisurvet Venemaa vastu tugevdatakse veelgi ja võetakse kasutusele ettevaatusabinõud, et neist sanktsioonidest ei saaks mööda hiilida. "Seda kinnitasime me viimati G7 kohtumisel Jaapanis ja teeme seda ka Euroopa Liiduna."

Ta lisas, et Saksamaa seisab koos oma sõpradega Balti riikides, kogu Euroopa Liidus ja koos rahvusvaheliste partneritega jätkuvalt tihedalt Ukraina kõrval. "Me toetame neid nii kaua, kui see on vajalik. Venemaa peab mõistma, et see sõda on mõttetu ja viima väed välja. Vastasel juhul ei saa olla rahu."