Willkommen auf den Seiten des Auswärtigen Amts

Saksamaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tulemused: „Teeme Euroopa taas tugevaks. Üheskoos.“

Graafiline logo: lõpmatuse sümboliks keeratud möbiuse leht, mille üks külg moodustab must-puna-kuldse saksa lipu ja kiri eu2020.de

Saksamaa ELi nõukogu eesistumise logo, © Saksamaa Välisministeerium

23.12.2020 - Artikkel

Koroona, eelarve, õigusriik, kliima: poliitiliselt tihedas aastas tugevdas Saksamaa oma eesistumise ajal ELi nii seest kui väljast.

Saksamaa ELi Nõukogu eesistumist kujundas võitlus koroonapandeemiaga. Kuid ka teistes kesksetes küsimustes on EL otsustavaid edusamme teinud, toimides solidaarselt liidu siseselt ja ühehäälselt liidu väliselt.

Võitlus Covid-19ga

EL hoiab võitluses Covid-19ga kokku: tänu ka paljudele Euroopa teadlastele ja Euroopa teadusuuringutele sai võimalikuks vaktsiini väljatöötamine, hankimine ja levitamine rekordajaga. Nüüd seisab ELis peagi ees koroona vastu vaktsineerimine. Kõigil ELi kodanikel on lähitulevikus võimalus end vaktsineerida – see on oluline samm pandeemiast väljumiseks. Saksamaa töötab selle nimel, et EL toimetaks vaktsiini ka riikidesse, kus vajadus abi järele on suur. Nõukogu eesistujana on Saksamaal õnnestunud panustada ELi kui koordineerija tugevdamisse pandeemiavastases võitluses kogu ELi hõlmava riskikaardiga, ühtsete reeglitega kolmandatest riikidest ELi sisenemisel ning testimisstrateegiate ja kontaktide jälgimise ühise töö kaudu. Alates koroonaviiruse puhangust on Saksamaa naaberriikidest vastu võtnud ja ravinud üle 260 intensiivravis oleva patsiendi ning saatnud lisaks EL-i partnerriikidesse mitmeid abivahendeid, näiteks maske ja hingamisaparaate.

Mitmeaastane finantsraamistik ja "Järgmise põlvkonna EL"  

Pärast pikki läbirääkimisi ja tuginedes Prantsuse-Saksamaa ettepanekule võttis EL vastu nn "mitmeaastase finantsraamistiku" (MFF) ehk eelarve mitmeteks aastateks, ja taastefondide paketi, mis peaks ELi pärast koroonapandeemiat taas tugevaks tegema. Taasterahastu „Järgmise põlvkonna EL“ (“Next Generation EU”) maht on 750 miljardit eurot. Tegemist on uue vahendiga, mille eesmärk on pakkuda kodanikele kiiret abi. See on suunatud peamiselt riikidele, kes kannatavad eriti Covid-19 tagajärgede all. Sellele lisandub järgmise seitsme aasta mitmeaastane finantsraamistik summas 1,07 triljonit eurot. Sealjuures on erilise fookuse all rohkem vahendeid tervishoiule, kliimakaitseks, digiteerimiseks ja noortevahetuseks.

Lisaks on värskel eelarvel veel üks uuendus: esimest korda on ELi vahendite väljamaksed seotud õigusriigi põhimõtete järgimisega. Saksamaa tegi selle põhimõtte nimel lõpuni intensiivset tööd. See pakett valmistab ELi ette rohelise ja uuendusliku tuleviku jaoks – ja see tugevdab Euroopa väärtusi.

Õigusriikluse tugevdamine

Õigusriik on ELi väärtuste kogukonna alus, kus kodanikud saavad nautida oma vabaduste ja õiguste kaitset. Seepärast algatas Saksamaa oma eesistumise ajal Nõukogus ELi partnerite vahel uue õigusriigi põhimõtete dialoogi. Selle eesmärk: tugevdada läbi ausa mõtetevahetuse ELis ühist arusaama õigusriigist. „Horisontaalsel“ arutelul arutlesid kõik riigid õigusriikluse üldise seisu üle ELis. Teine arutelu keskendus olukorrale esimeses viies liikmesriigis – järk-järgult jõuab kord kõikide liikmesriikideni. Selle eesmärk on teravdada ühist pilku õigusriigi temaatika suhtes ja tuvastada juba varakult probleemseid arenguid. Portugal jätkab seda dialoogi ELi eesistujana järgmisel aastal.

Euroopa suveräänsus

Saksamaa seisab Euroopa Liidu eest, millel on tugev tegutsemis- ja kujundamisvõime, nii julgeoleku, tehnoloogia ja digitaalse arengu vallas kui ka, kaubandus- ja valuutapoliitikas. EL koondab oma tugevusi ja tegutseb ühtselt ka välismaailma suunal, sest rahvusriigid üksi ei suuda suurriikide vahelises konkurentsis ülemaailmset korda kujundada. 

Julgeolekupoliitikas käivitas Saksamaa ELi eesistumisajal omamoodi “strateegilise kompassi”: ELi liikmesriigid arutavad ohuanalüüsil põhinevaid julgeoleku- ja kaitseküsimusi ning annavad üksteisele ühise suuna. Saksamaa on edukalt lõpule viinud ka pikad läbirääkimised nn püsiva struktureeritud koostöö üle: tulevikus saavad ka ELi mittekuuluvad liikmed osaleda vastavates ELi julgeoleku- ja kaitseprojektides. See tugevdab ka NATO Euroopa sammast ning ELi ja NATO vahelist koostööd tervikuna.

Kuid konflikte ei saa kunagi lahendada ainult sõjaliste vahenditega – jätkusuutliku rahu nimel edendab ja tugevdab Saksamaa Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika keskse osana tsiviilkriiside ohjamist. Berliini tsiviilkriiside ohjamise keskuse asutamisega annab Saksa liiduvalitsus sellesse olulise panuse. Siin koondavad ELi liikmesriigid ja nende partnerid kogutud teadmisi ning koolitavad personali ELi tsiviilmissioonide täiustamiseks.

Euroopa Liit: kliimakaitse teerajaja

Euroopa näitab ka kliimakaitse alal eeskuju: aastaks 2030 tahab EL oma süsinikdioksiidi heitkoguseid vähemalt 55% võrra vähendada, 2050. aastaks tahame Euroopast teha esimese kliimaneutraalse mandri. Nõukogu eesistumise ajal tegeles Saksa liiduvalitsus edukalt selle nimel, et need eesmärgid saaksid kirja pandud Euroopa kliimaseadusesse. See eesmärk on ambitsioonikas, kuid pakub samal ajal suuri võimalusi: üleminekuprotsess jätkusuutlikkuse poole tasub end majanduslikult ära. Ja vähemalt 30% ELi järgmise seitsme aasta kulutustest on plaanitud kliimakaitse jaoks. Panustame üheskoos säästvasse ülesehitusse, "Green Recovery" nimel.

Pühendumine inimõigustele ja konfliktide lahendamisele

EL on vastu võtnud uue poliitilise meetme kõige rängemate inimõiguste rikkumiste vastu nagu piinamine, orjastamine või süstemaatiline seksuaalne vägivald: inimõiguste rikkujate vastase  sanktsioonirežiimiga saab EL nüüdsest kehtestada isikutele sissesõidukeelu või külmutada nende vara. Saksamaa andis sellesse ELis erilise panuse.

Konfliktide lahendamisel on sama oluline osapoolte vahendamine. Tänu sellele said alguse näiteks rahukõnelused Liibüas. Saksamaa edendas vahendamise instrumenti oma eesistumise ajal ka Euroopa tasandil: ELi välisministrid võtsid vastu uue vahenduskontseptsiooni. See tähendab, et ELi Nõukogu saab esimest korda otsustada oma missioonide üle – tugeva ELi kui ülemaailmse rahuvahendaja osas.

Ülemaailmsed partnerid ja kolmik-eesistumine

Multilateraalsus, demokraatia, avatud kaubandus kui ühine kompass: EL tugevdab suhteid oluliste piirkondadega. EL ja Kagu-Aasia ASEANi riigid on nüüdsest strateegilised partnerid. Saksamaa on nüüd veelgi enam seotud Vaikse ookeani piirkonnaga. EL korraldas Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega ka suure virtuaalse konverentsi. Ühised eesmärgid: kliimakaitse, bioloogiline mitmekesisus, säästev majandamine, väärtuspõhine digiteerimine. USA-le ja Bideni valitsusele tegi EL uue koostööpakkumise, muu hulgas eesmärgiga tugevdada reeglitel põhinevat korda ja taaskäivitada atlandiülest partnerlust.

Portugal ja Sloveenia: kolmik-eesistumise partnerid

ELis raskete teemadega edasiliikumisel on võtmesõnaks järjepidevus. Sõltumata sellest, milline riik on hetkel ELi Nõukogu eesistujariik, tuleb poliitiliselt pidevalt edendada oluliste teemade nagu õigusriigi, rände või kliimakaitse probleemide lahendamist. Kõiki reforme pole kuue kuu jooksul lõpule viidud. Seepärast teeb Saksamaa 18 kuu jooksul eriti tihedat koostööd Portugali ja Sloveeniaga, kes on Saksamaa järel ELi Nõukogu eesistujaks. Paljusid algatusi, nagu näiteks õigusriigi dialoogi, veab Portugal alates jaanuarist 2021 edasi.

Algusesse