Willkommen auf den Seiten des Auswärtigen Amts

Hannes Rumm: mis meile 35 eurot, see hiina miljonärile 2 miljonit

05.11.2020 - Artikkel

Mis maksab iga eestlase jaoks 35 eurot, aga Hiina või Vene miljonäri jaoks kaks miljonit eurot? Lisavihjeks mälumänguritele: küsitav ese on 88 millimeetrit lai, 125 millimeetrit kõrge, 32 lehekülge paks ning bordoopunast värvi.

Õige, see on Euroopa Liidu kodaniku pass, mis netist tellides maksab Eesti kodanikule 35 eurot. On ju odav ja mugav?

Aga Küpros käivitas eelmise majanduskriisi järel riigieelarve täitmiseks skeemi, mis annab samasuguse passi saareriiki vähemalt kaks miljonit eurot investeerinud välismaalastele.

See toode on muu maailma rikkurite seas populaarne, sest avab neile kogu euroliidu uksed. Ajakirja Economist andmetel on Küpros Euroopa Liidu kodaniku staatuse müügist teeninud seitse miljardit eurot. Äsja astus ametist tagasi Küprose parlamendi spiiker Demetris Syllouris, kelle uurivad ajakirjanikud võtsid vahele sellega, et ostsid tema abil kriminaalse taustaga Hiina miljonärile euroliidu passi. 

Okastraattara või liivaloss

Meie saame eestlastena isegi 35 eurot kokku hoida, sest euroliidus liikudes asendab passi ID-kaart. Ent erinevalt Hiina, Vene või Araabia miljonäridest ei oska paljud meist seda vabadust enam hinnata, sest see on muutunud enesestmõistetavaks.

Muuseumis Vabamu on praegu üleval seda nähtust ilmekalt kirjeldava fotograafi Valerio Vincenzo näitus. Minu lemmikpildil jookseb laudtee männimetsast üle rannaliiva Läänemere ääres päevitavate inimesteni.

Eriliseks teevad selle laudtee kahel pool asetsevad piiritulbad, sest veel 1990. aastal jooksis väikeste kuurortide Świnoujście ja Heringsdorfi vahel laudtee asemel okastraattara. Toona eraldas riigipiir karmilt Saksamaa ja Poola. Ühele poole okastraati jäid rikas Euroopa Liit ja kaitstud NATO, teisele vaene kaitsetu idablokk.

Loodetavasti teeb COVID-19 ühe kasuliku kõrvalnähtusena aastatuhande vahetusel sündinud põlvkonnale selgeks, kui olulised on meie jaoks nii inimeste kui väikeriigina avatud piirid. Tänini oli Z-põlvkonnale täiesti mõttetu rääkida viisavabast liikumisest kui euroliidu liikmelisusega kaasnevast olulisest hüvest, sest nad on kogu oma elu Euroopas vabalt ringi liikunud ega kujutanud ettegi, et selline vabadus võib ära kaduda.

Algul lahutab, siis liidab?

Praegu toimivad karmid karantiinireeglid euroliidu sees sisuliselt inimeste vaba liikumise piirajatena. Kujutage palun korraks ette, milliseks muutuks meie elu siis, kui Euroopa poliitikas saab ülekaalu soov piire sulgeda ning vaba liikumise piirangud jäävadki jõusse.

See mõte pole üldse nii ulmeline, kui meenutate näiteks, kuidas Poola pani märtsis eelhoiatuseta oma piirid kinni, tekitades kümnete kilomeetrite pikkused autokolonnid ning alandades sadu tuhandeid inimesi. Ja esimesele ehmatusele järgnenud üldist käitumist, kus enamik ELi liikmesriike rapsib omasoodu ega tee koostööd, tekitades tarbetuid kannatusi nii oma kui partnerriikide kodanikele.

COVID-19st on veidi ka kasu, kui saame taas aru, et kõige kasulikumad piirid on sellised nagu Läänemere ääres tehtud fotol, kus lapsed võivad liivalossi ehitada poolenisti Poolasse ja pooleldi Saksasse.

* https://www.economist.com/europe/2020/09/26/the-problem-of-the-eus-golden-passports


Ilmunud "Maalehes" 28.10.2020, avaldatud autori loal

Algusesse