Willkommen auf den Seiten des Auswärtigen Amts

Saksa välisministri Heiko Maasi tervituskõne Saksamaa taasühinemise päeva puhul 3. oktoobril 2020

Bundesaußenminister Heiko Maas

Bundesaußenminister Heiko Maas, © Thomas Imo/photothek.net

02.10.2020 - Artikkel

Juubeldavad inimesed Brandenburgi värava juures, üksteise embuses, ühtaegu rõõmust naermas ja  nutmas. Just need liigutavad pildid seostuvad meil Berliini müüri langemisega 1989. novembris ja Saksamaa ühtsusega 30 aasta eest.

Kogu maailm nägi uskumatu imestusega, millise jõu vallandab inimjulgus ning kuidas igatsus õigluse ja vabaduse järele saab diktatuuri rahumeelselt ületada. Nii üllatavad, kui 1989. aasta sügise sündmused kõigile näisid, ei tulnud Berliini müüri langemine kaugeltki iseenesest. Pigem lõi selleks aluse müürist üle ulatuv leppimise ja lähenemise poliitika ning aastakümnete pikkune kodanikuühiskonna dialoog inimeste vahel. Müür langes tänu julgete inimeste võitlusele. Aasta hiljem, 3. oktoobril 1990, toimus liitlaste ja naabritega peetud tihedate ja julgete poliitiliste läbirääkimiste tulemusena Saksamaa kahe riigi ühendamine. Ka neile võlgneme me tänu selle eest, et meie riik kuulub nüüd kindlalt rahvusvahelisesse kogukonda ja ühendatud, rahumeelsesse Euroopasse.

30 aastat kestnud Saksamaa ühtsus pakub võimalust heita pilk minevikku mitte ainult Saksamaal elavatele inimestele, vaid ka paljudele teistele kogu maailmas. Sõnumiks oli toona, et suuri asju ei saa saavutada üksi, vaid ainult tihedas koostöös naabrite ja partneritega.

Usaldusel põhinev tihe koostöö on Saksamaa välispoliitika juhtmõte. Ehkki pingutused ühiste lahenduste leidmiseks ei anna alati tulemusi nii kiiresti kui kõik sooviksid, on kompromissitud soolopüüdlused ja rahvuslikule egoismile taandumine vale tee, mis ei too kaasa midagi head.

Me kõik tunneme, et inimkonda puudutavad peamised probleemid saab lahendada ainult üheskoos või üldse mitte. Seda näitas meile viimati ka koroonapandeemia. Need lahendused peavad põhinema püüetel edendada kogemustevahetust ja teineteise suhtes sügavamat mõistmist. See pole mitte ainult poliitikakujundajate, vaid ka kodanikuühiskonna, hariduse ja kultuuri ülesanne.

Eriti kunst ja kultuur võivad luua väärtuslikke dialoogisildu. Need aitavad meil mõista meie ühiskonna unistusi ja traumasid ning otsida ühiseid vaatenurki.

Nüüdseks juba 30 aastat ühtne Saksamaa seisab rahupoliitika eest ja keskendub koostööl põhinevatele lahendustele – nii Euroopa Liidus, ÜROs kui ka Multilateralismi alliansis, mille Saksamaa koos partneritega ellu kutsus.

Berliini müüri langemine ja Saksamaa taasühinemine näitasid meile, et võimalikuks võib saada paljutki, mis tundus kaua aega võimatuna. Selleks on vaja julgust, sihikindlust ja instinktiivset võimet õigel ajal õigeid otsuseid vastu võtta. Kõiki neid omadusi vajame ka täna: rahvusvahelise kogukonnana seisame silmitsi eriti suurte väljakutsetega. Ja ometi ei saa me alla anda. Meenutagem ÜRO asutamist 75 aasta eest, vahetult pärast Teise maailmasõja õudusi: tollal oli inimestel igati põhjust üksteise umbusaldamiseks. Neil oli igati põhjust tulevikku karta. Ja ometi ütlesid nad: asutame Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, kuna usume, et suudame üheskoos paremini rahu ja vabaduse nimel töötada.

Peaksime seda endile praegu sagedamini meelde tuletama. Meil on põhjust loota. Millal veel, kui mitte täna, peaksid inimesed Saksamaal sellest rohkem teadlikud olema!

Algusesse